Eestlasele on eesti keel sama oluline, kui kätte võidetud vabadus, sest teatavasti tuli keel meile ametlikult samal ajal kui Vabariik. Eesti keel on meie kõigi ühisvara, kas me peaksime seda kaitsma samamoodi nagu oma riiki või laskma keelel omasoodu minna ehk suhtume sellesse kui lukustatud laekasse või arenemisvõmelisse kultuuri ?
Johann Wolfgang von Goethe on öelnud, et kes võõraid keeli ei oska, see ei tea midagi ka oma keelest. Me kõik oleme õppinud vähemalt ühte võõrkeelt, järelikult peaksime me teadma miskit ka oma keelest. Enamus meist- eestlastest on õppinud inglise keelt ning räägib poolenisti selles keeles ehk kasutab võõra keelseid fraase ja sõnu oma keele vahele. Eesti kuulsustele meeldib laulda inglise keeles, sest mõte ja sõnad kõlavad paremini. Ajakirjade ja lehtede pealkirjades võib tihti kohata võõrkeelseid sõnu. Poliitikute sõnavaras pole inglise keelsed sõnad samuti harvnähtus. Kõige enam kuuleb võõrkeelseid sõnu aga just noorte seal ja isegi väiksemate laste jutuvadinas võib aeg-ajalt kuulda mõnd inglise keelset fraasi.
Vanemad inimesed räägivad, et Eesti tulevik on noorde kätes, sinna alla kuulub järelikult ka keel ja kultuur. Järelikult peab esmajärjekorras pöörama tähelepanu teismeliste keelekasutusele. Selleks, et noored räägiksid rohkem puhast ja korrektset eesti keelt tuleks teha eesti keele tunnid atraktiivsemaks. Õpilane tavaliselt leiab endale alati muud tegevust, kui õpitav ei tundu olevat põnev. On erinevaid võmalusi muuta tunde õppijatele vastuvõetavamaks. Näiteks, kui noor kuulab eesti keele tunni ajal inglise keelset muusikat, siis miks mitte teha muusikaline paus ja panna plaadimängijasse mõne eesti muusiku plaat, eesti keelsete sõnadega, aga mis samal ajal läheks ka kuulajale peale. Samamoodi võib vaadata tunnis filme. Eesti filme, eesti keeles ja hiljem analüüsida seda eesti keele põhimõtetel. Õpetaja peaks olema õpilasele eeskujuks, aga kui tegu on eesti keele õpetajaga siis mida näitab see, kui ühel hetkel kõlab tema suust puht inglise keelne väljend sorry? Emakeele õpetaja ja samamoodi algklasside õpetaja peaks olema piisavalt tähelepanelik, et mitte kasutada võõrkeelsed väljendeid. Juba sellised pisikesed asjad aitavad kindlasti kaasa meie emakeele säilivusele. Alati polegi vaja astuda suuri samme, vahel piisab ka väikestest.
Maailm muutub, muutub keskkond ja nagu ise võite tähele panna ka keel muutub aja jooksul. Kuid kindlasti ei ole eesti keelel vaja kõrgendatud kaitsetööd, sest omasoodu läheb keel nii või teisiti ja kramplikult kinni hoida sellest ei ole just kõige tulusam. A.H. Tammsaare on öelnud, et kultuuri ei ole võimalik üle võtta. Võõrsilt võib ainult ergutust saada, aga rahvas peab oma kultruuri ise looma. Käib ju teatavasti kultuuri alla ka keel.
No comments:
Post a Comment