Seal mererannal, tol päeval, ei teadnud ma, et nüüd ongi see päev mil Sa lähed. Ja jätad minu. Igaveseks. Mis sellest, et kunagi lubasid mulle, et ei lähe iial mu juurest. Et oleme koos igavesti ja alati. Tean, et südame kaugeimas sopis olen Sinu jaoks alati olemas. Sinu lihtne, eriline, väike tüdruk.
/.../
Lained löövad loksudes vastu kivist randa. Seal me siis oleme. Käed põimitud. Üks pisar...teine ja kolmasgi. Sa lased aeglaselt mu käest lahti. Vaatad mulle viimast korda sügavale silma sisse ja lähed. Sa lihtsalt läksid ja jätsid mu üksi. Sa isegi ei vaadanud tagasi. See oligi see, mis murdis mu südame. Sina olid see, kes murdis mu südame.

Aastast 2007. (Originaal.)

Miks Sa läksid? Märkamatult kadusid. Ma igatsen Sind tagasi. Ma vihkan Sind, kuid samas armastan. Sa tead, et ilma sinuta pole mul isu elada. Pisarad. Jälle need pisarad. voolavad silmadest. Põletavad, kuid samas nii jäised. Miks, kurat, ma peaksin nutma Sinu pärast?! Sest ma armastan sind. Kuid kas Sina mind armastad? Tahan Sind näha, olla koos sinuga. tunda elust, asjadest , inimestest rõõmu KOOS sinuga. Tahaks sulle hüüda tule tagasi, ma armastan Sind...!

Aastast 2007.

Ei tea, miks selline jutt või mida ma sellega öelda tahatsin, aga nüüd on ta siin.

Tänavakoer.

Kõnnin inimtühjal tänaval. Jään seisatama nurgal. Tunnen, kuidas pisar aeglaselt veereb üle põse. Pühin selle kiiruga ära. Ma ei taha, et maailm näeks mu valu. Ei taha, et inimesed näeks mu pisaraid. Libistan end seal samas mööda maja äärt maha ja jään sinna. Vaatan maha, panen hetkeks silmad kinni ja vaatan siis üles. Tume tume taevas kõrgub mu kohal. Vaid üks mõte peas, kas see taevas nüüd langeb mulle sülle nagu kõik mu probleemid ?! Ei sealt sajab mulle pähe hoopis vihm. Paduvihm. Istun seal maas nagu maha jäetud koer. Ka tunne mu seeski on täpselt selline. Täpselt nagu tänavakoer. Ainult, et nemad on vabad, erinevalt minust. Mind kummitavad mured ja masendus. Kurb tuju, pisarad ja nagu kirss tordil meeletu igatsus. Inimesed ma ju näen, et te vahite mind . Ma ju näen. Tahaks karjuda, nutta, mida iganes. Tahaks saada lahti sellest tundest mida tunnen. Ma ei tea kaua ma seal tänavanurga peal istusin. Ma ei tea mitu liitrit vihma mulle pähe sadas ja mind ie huvitagi. Vaikselt tõusin sealt. Ajasin lõua püsti ja tegin pähe näo, et ma olen kõige õnelikum inimene siis kuradi maailmas. Ei ma ei jätkand oma teed, vaid austasin uuega. Uue suunaga. Ja uue sihiga.