Sina.

Tahatsin kohata inimest, kes võtaks mind just sellisena nagu olen. Ei - ta ei püüa mind muuta, vaid arvestab minu plusside ja miinustega. Ta on alati mu kõrval, kui tahaksin oma rõõme ja muresid jagada. Kui olen nukker, tuleb ta minu juurde ja võtab ümbert kinni, surudes mind tugevalt enda vastu, ma vaatan tema silmadesse ja näen, et need kiirgavad soojust ja elusära. Ta pole mitte kunagi mu vastu ükskõikne. Kui tahan kellegile oma suure saladuse avaldada, siis lähen esmalt tema juurde, sest ma tean, et võin teda usaldada. Ta on vaikselt, kui mul on valus, sest ta oskab minu valu jagada. Ta on alati valmis rõõmustama koos minuga, kui mul vähegi milleski hästi läheb. Ta annab oma parima, et mul oleks hea. Ma tean, et võin talle alati helistada - kasvõi öösel. Ta on alati nõus mind kuulama, kui kiire tal ka parasjagu poleks. Mina oled tema jaoks palju tähtsam. Tunnen temast sageli puudust. Tema kallistused on soojad ja armastust täis. Igatse isegi tema nääklemisi ja kiusamist. Mis ka ei juhtuks, minu jaoks on ta ainulaadne - eriline! Armastan Teda just sellisena nagu ta on. Vahel tunnen, et olen teda kogu oma elu armastanud ja see tunne aina kasvab. Et ta on tükike minust endast, mida ta tegelikult ju ongi.

Suure pühendusega ja kallistusega ainult sulle Ina kallis.
Ei möödu päeva, kui ma Sinule ei mõtleks.
Taas kui aeg ja kaugus meie vahel, kooskäidud radu on meil meenutada kahel. Need rajad ei iial rohtu, ka siis kui me enam ei kohtu.

Tee.

Kõnnin üksi suurel teel.
Ainus mida eales teand,
pole aimu kuhu tee mul viib.
Kuid see on kodu minu jaoks.
Ja ma kõnnin üksi.

Kõnnin üksi sellel teel.
Kõnnin Purunenud Unistuste puiesteel.
Kui kõik teised magavad
olen ainus siin.

Kõnnin üksi sellel teel.
Kõnnin üksi selle teel.
Kõnnin üksi.
Kõnnin üksi.




P.S. ? Ma hakkan vist hulluks minema vaikselt :)

Sõnad.

Mul pole sõnu, aga tahan kirjutada. Mis ma siis kirjutan ? Nagunii tuleb mõttetu jutt, mis kellelegi midagi ei ütle, isegi mitte endale. Sõnad. Lihtsalt sõnad, aga ütlevad nii palju . Päike. Näed sa naeratasid! Surm. Anna andeks, ei tahtnud su naerunägu kaotada. Peod. Mõni põnev (öö)seiklus? Armastus. Liblikad kõhus? Kool. Tüütu? Sina. Kes ? Mina. Sina? Meie. Kes meie? Öö. Armunute jaoks? Hommik. Mitte jälle, tahan magada! Emme. Beebi esimene sõna. Eesti. Minu kodumaa. Kaisukaru. Lapsena sai ikka seda vana, kulunud aga ustavat sõpra igale poole kaasa tassitud. Sõbrad. Imelised olevused siin maailmas. Parim sõber. Kirjeltamatult hea. Viga. Masendav. Kogemus. Reis. Lahkuminek. Hüvastijätt. Meri. Rand. Päike. Rannaliiv. Tuli. Kuu. Tähed. Mälestused. Parim. Halvem. Vihkamine. Iga. Õde. Vend. Isa. Nutt. Naer. Silmad. Hämmastav, kui palju võivad tavalised sõnad mida igapäev kasutatakse öelda. Kui palju erinevaid emotsoone võivad sõnad tekitada. Meie oma emakeele sõnad, mis iial ei unune. Isegi, kui ma oma keelt igapäev ei kõnele...

Sulle kallis Tundmatu.

Viis päeva nädalas, kuus tundi päevas näen ma Sind, kallis Tundmatu. Kuid mõtlen ma Sinust kakskümmend neli tundi päevas ja seitse päeva nädalas. Selle kuu aja jooksul pole Sa kordagi lahkunud minu mõtetest. Sinu sügavsinised silmad tekitavad minus erilise tunde ja minu jaoks pole vahet kas Sa vaatad kedagi teist või vaatad otse minu silmade sisse. Sinule ja ainult Sinule mõeldes tunnen, kuidas tuhanded liblikad minu kõhus ellu ärkavad. Nad lendavad seal läbisegi tiirutades nagu poleks nad pikka aega saanud oma kuldselt säravaid tiibu sirutada. Ja mina tunnen ennast jälle nii õnnelikuna. Tunnen ennast nagu väike tüdruk, kes esimsel soojal suvehommikul välja ruttab ning esimest liblikat kätte püüab saada, kuid paraku see ei õnnestu. Muutun kurvaks, sest ma tean, samamoodi nagu väike tiivuline putukas lendab eest ära väikesel plikatirtsul, lähed Sina kaugemale minust. Kuid sina kallis Tundmatu, jääd neid tuhandeid liblikaid mu sees ikka ja jälle ringi lennutama. Ja imepisike lootusekiir minu sees sosistab tasa "Kunagi...kunagi saan ma Sind tundma". Ja see uskumine paneb mind ikka ja jälle tundma ennast õnnelikuna.

Hüvasti.

Olin ainuke inimene rannas. No jah, kes ikka sellise ilmaga randa tuleb? Inimsed ei tule tormiga isegi mitte sunniviisiliselt välja. Vihma sajab nagu oavarrest ja lained on ülepea. Väljas on pime. Täpselt selline nagu on ilm täna öösel on tunne minu sees. Ma ei saa siiani aru, miks kurat Sa läksid? Miks mu jätsid? Ilma igasuguse märguandeta, ilma hüvastijätuta lahkusid mu elust. Mis Sind siit nii kaugele eemale tõmbas? Sul oli ju kõik olemas. Pere. Kodu. Sõbrad. Armastus. Armastus, Sinu jaoks kõige olulisem asi siin maises ilmas. Kas Sa ei armastanud mind? Kas sa ei korrutanud mulle päevast päeva kui kallis ma sulle olen, et me kuulume kokku. Sina ja mina võrdub meie. Ma ei saa nii, kallis. Nii palju vastuseta küsimusi. Ma ei tea, kuidas saan Sinuta edasi elada. Sa olid mulle kõik. Sa tead seda . Ma armastan Sind. Igavesti. Oh, need lained. Need tõmbavad mind enda poole. Vihm sulatab mind. Pimedus neelab mind. Kõnnin. Aeglaselt. Merre. Naudin igat hetke. Palun meeleheitlikult üleloomulikult jõult, et laine mind kaasa võtaks, et see viiks mind sinna sügavustesse, kuhu enamus iial minna ei saa. Vii mind sinna igaveseks ja just nagu keegi kuuleks tuleb laine. Ei ma ei tunne midagi. Ei kahetsust, hirmu ega valu. Ei. Vaatan üles korraks vaid, kuid siis tuleb vesi mu silmadesse. Ma ei püüa end päästa. Milleks? Kelle jaoks? Minul pole pere, minul pole sõpru, minul olid ainult Sina. Silmad kipitavad pigistan need kinni. Viimast korda. Huultelt tuleb hääletu hüüe "hüvasti!"

Aforismid.

A best friend is someone who can look at you with the biggest smile on your face and still know something wrong.

If you love someone, tell them. Because hearts are often broken by words left unspoken.

I don't wish to be everything to everyone, but I would like to be something to someone.

Never say never.

Enjoy your life today, because yesterday had gone and tomorrow may never come.

I know I make mistakes, but this is part of my life.

Fly away, that doesn't hurt me anymore.

You will take my life, but you will never take my freedom.

She closed her eyes and felt so good, cause everything was just so fine.

Please, just close your eyes, forget the world, forget your name, to go insane.

What's better? A lie that draws a smile or the truth that draws a tear?

Teddies don't hug back, but sometimes they are all your got.

Don't play game with a girl who can play better.

Sometimes I feel like I am all alone in this world.

You are just jealous, because the voices are talking to me.

In the middle of the end.

Don't think you are, know you are!

I smile because I don't know what's going on.

Sorry, but I have to move on and leave you behind.

Now I see how fake he / she can be.

Thanks for making me a fighter.

Every end is a new beginning.