Sina.

Tahatsin kohata inimest, kes võtaks mind just sellisena nagu olen. Ei - ta ei püüa mind muuta, vaid arvestab minu plusside ja miinustega. Ta on alati mu kõrval, kui tahaksin oma rõõme ja muresid jagada. Kui olen nukker, tuleb ta minu juurde ja võtab ümbert kinni, surudes mind tugevalt enda vastu, ma vaatan tema silmadesse ja näen, et need kiirgavad soojust ja elusära. Ta pole mitte kunagi mu vastu ükskõikne. Kui tahan kellegile oma suure saladuse avaldada, siis lähen esmalt tema juurde, sest ma tean, et võin teda usaldada. Ta on vaikselt, kui mul on valus, sest ta oskab minu valu jagada. Ta on alati valmis rõõmustama koos minuga, kui mul vähegi milleski hästi läheb. Ta annab oma parima, et mul oleks hea. Ma tean, et võin talle alati helistada - kasvõi öösel. Ta on alati nõus mind kuulama, kui kiire tal ka parasjagu poleks. Mina oled tema jaoks palju tähtsam. Tunnen temast sageli puudust. Tema kallistused on soojad ja armastust täis. Igatse isegi tema nääklemisi ja kiusamist. Mis ka ei juhtuks, minu jaoks on ta ainulaadne - eriline! Armastan Teda just sellisena nagu ta on. Vahel tunnen, et olen teda kogu oma elu armastanud ja see tunne aina kasvab. Et ta on tükike minust endast, mida ta tegelikult ju ongi.

Suure pühendusega ja kallistusega ainult sulle Ina kallis.
Ei möödu päeva, kui ma Sinule ei mõtleks.
Taas kui aeg ja kaugus meie vahel, kooskäidud radu on meil meenutada kahel. Need rajad ei iial rohtu, ka siis kui me enam ei kohtu.