Seal mererannal, tol päeval, ei teadnud ma, et nüüd ongi see päev mil Sa lähed. Ja jätad minu. Igaveseks. Mis sellest, et kunagi lubasid mulle, et ei lähe iial mu juurest. Et oleme koos igavesti ja alati. Tean, et südame kaugeimas sopis olen Sinu jaoks alati olemas. Sinu lihtne, eriline, väike tüdruk.
/.../
Lained löövad loksudes vastu kivist randa. Seal me siis oleme. Käed põimitud. Üks pisar...teine ja kolmasgi. Sa lased aeglaselt mu käest lahti. Vaatad mulle viimast korda sügavale silma sisse ja lähed. Sa lihtsalt läksid ja jätsid mu üksi. Sa isegi ei vaadanud tagasi. See oligi see, mis murdis mu südame. Sina olid see, kes murdis mu südame.

Aastast 2007. (Originaal.)