Dec 21, 2009

Olen tüdruk, kes kord armastas ja hoolis kõikidest ja kõigest. Kartsin inimesi kes vihkavad. Ei saanud aru milleks sellist käitumist vaja on. Ma armastasin naerda. Ma armastasin oma naeru, sest see tõi teiste nägudesse naerunäo, see tõi inimestesse rõõmu. Mu silmad särasid õnnest, armastusest, rõõmust ja tänulikkusest. Uskusin armastusse, ilusse, puhtusesse, uskusin inglitesse ja haldjatesse. Oma lapsikusega isegi jõuluvana, päkapikke, uskusin et on võimalik nõiduda kõrvitsaid tõldadeks, hiiri hobusteks, madalust suurejoonelisuseks ja mitte miskit kõigeks. Nüüd aga, nüüd ma ei armasta. Ma vihkan armastust. Ma ei hooli enam kõikidest. Vähesed, väga vähesed on mu südames järel. Harva võib mu näol näha naeratust. Ma olen liiga palju haiget saanud. Liiga palju pisaraid valanud. Liiga palju petetud. Ma tean mis tähendab nutta südamest. Ma tean mis on südamevalu. Nüüd ma tean. Mul puudub usk inimestesse, armastusse, puhtusesse ja ilusse. Puudub usk inglitesse ja eelkõige endasse. Olen nüüd tüdruk, kellel on soovid ja unistused, mis iial tõeks ei saa. Tüdruk, kes tahab uuesti olla õnnelik ja unustada pisarad ja valu, mis teie talle tõite. Olen tüdruk, kes ei tea enam elu mõtet. Olen tüdruk, kes armastab vihma, pimedust ja üksindust, sest ainult nii ma veel oskangi olla. Mul on valus ja mind ei huvita, et te teate. Ma nutan ja mind ei huvita, et näete. Ma karjun ja mind ei huvita, et kuulete. Just sellel hetkel, hetkel, kui jõulukellad lõid ting-tong, ting-tong ja sadas maha kõige puhtam, valgem ja ilusam lumi mida mu silmad iial näinud on, just sellel hetkel purunes mu süda saja miljoniks killuks ja ma tundsin seda. Hetkeks lõi südamess kõige suurem valu mida iial tundnud olen, aga ma teadsin, et nüüd saan olla õnnelik, saan seda mida nii väga olen tahtnud. Veri mis üle mu käte jooksis kõditas õrnalt. Tundsin enda nöol külma lund mis tasapisi muutus veeks. Nägin kuidas valge lume värvusega segunes aeglaselt punane. Nüüd on minu kord olla õnnelik ! Sulgesin silmad ja teadsin nad saavad sellest üle. Nad unustavad mu, kuid mina ei unusta neid iial. Iial.IIAL...


Lõpp. The end. Finito.

Böö. Kes aru ei saanud ei pidanudki saama.



Ilusaid ja valgeid jõule ka teile kõigile !


I (L) U.



Ciao!

No comments:

Post a Comment